Vedelkristall või plasma?

Jõuluostlemine on käes, mis ühtlasi tähendab seda, et inimesed planeedil Maa kulutavad arutul hulgal raha kõikvõimalike vidinate peale. Tahan panna kirja mõtted vedelkristallekraaniga (LCD) telerite võidukäigu kohta võrreldes plasmadega. Kui jõuluks uus telepurk kavandatud, siis tasub ehk järgnevat lugeda.

Telerite puhul räägitakse esmalt tavaliselt ekraani läbimõõdust ja viimasel ajal üha sagedamini ka selle eraldusvõimest. Kuigi suurim osa müüdavaid lameekraane on 32 tollised või väiksemad, mis vedelkristallekraanide pärusmaa, sest väikseimad plasmatelerid on läbimõõduga 37 tolli, siis HDTV nautimiseks tuleks soetada vähemalt 37 või 42 tolline, mille eraldusvõime ehk resolutsioon ei tohiks olla väiksem kui 1024x720 pikslit. Siiski olen veendunud, et lisaks nendele näitajatele pole vähem oluline ka ekraani kontrastsus, regeerimiskiirus ja heledus, millele kahjuks väga vähe tähelepanu osutatakse.

Kontrastsus
Kontrastsus kõige lihtsamini öeldes näitab kahe kõrvutiasetseva pildipunkti heleduse erinevust. See tähendab, et teler, mille kontrastsus on 1000:1 suudab kuvada valget tuhat korda heledamana kui musta. Seega, mida suurem kontrastsus, seda enam (värvi)detaile ekraanil näha on. See on minu arvates LCD telerite suurim puudus seni: nende kontrastsus jääbki 1000:1 kanti, samas kui plasmaekraanide kontrastsus on tavaliselt 3000:1 või isegi enam. Sellest üle saamiseks on mõned LCD tootjad, näiteks Philips, Samsung ja Grundig võtnud kasutusele dünaamilise kontrastsuse, kus heleduse erinevust kunstlikult suurendatakse. Philipsi ja Samsungi uuemad vedelkristallekraanid suudavad seetõttu kuvada ka kontrastsust 6000:1.

Võrdlusena: Toshiba on välja töötamas SED-telereid, mille kontrastsuseks lubatakse 100 000:1! Kahjuks on Toshibal pärast seitsmeaastast arendamist ette näitata vaid üks 36-tolline prototüüp, mida koos Canoniga messidel kinniste uste taga näidatakse.

Heledus
Heledus näitab seda, kui hästi on pilt äratuntav ka heledamalt valgustatud ruumis. Tootjad väljendavad heledust kandelates ruutmeetri kohta (cd/m²). LCD telerite heledus jääb vahemikku 450-550cd/m², need telerid on oma tehnoloogia tõttu "tagant valgustatud", plasmaekraani pildipunktid on aga isehelenduvad, seetõttu tuleb plasmateleri vaatamisel ruumi pisut hämaramaks teha. Nii et poes ei tasuks valgustite säras paremana paistvat vedelkristallekraani pilti kohe uskuma jääda, selle heledus on lihtsalt suurem, plasmade pilt aga tumedam, kuid loomulikum.

Reaktsioonikiirus
Vähetähtis pole ka teleri pildi kuvamise reaktsioonikiirus ehk aeg, mis ühel pikslil kulub passiivsest seisundist (must) täieliku heleduseni (valge) ja tagasi passiivseks muutumiseks. Mida kiirem on pildipunkti reaktsioon, seda paremini on võimalik näha liikuvat pilti. Enamiku uute vedelkristall- ja plasmaekraanide reaktsiooniaeg jääb vahemikku 6-8 millisekundit, mis võimaldab sujuvat pilti kuvada. Plasmateleritele orienteeritud tootjad väidavad, et nende telerite reaktsiooniaeg on kiirem ja kiire pildi värelemine välistatud.

Ekraani läbimõõt
Kui suur pildikast siis muretseda? Minu praktika on näidanud, et 97 cm (37 tolli) ekraani pilti pole mõtet vaadata lähemalt kui kolm meetrit, 107 cm (42 tolli) pilt nõuab aga pigem kolme ja poolt meetrit, vastasel juhul hakkavad pildi detailid häirima. Kõrglahutusega pildi nautimiseks väiksemast ekraanist kui 97 cm ilmselt ei piisagi.

Mida võtta, mida jätta?
Kindel on see, et viimaste aastate jooksul on vedelkristallekraanid läbi teinud suure arengu. Reaktsiooniaeg on oluliselt paranenud ja kiirelt liikuval pildil on värelust vähem. Dünaamiline kontrastsus annab vähemalt Philipsi uutele mudelitele loomulikuma pildi, mis juba peaaeagu võrreldav plasmadega. Hinna osas on LCDdel alati eelised, plasma on tavaliselt üksjagu kallim, samuti tarbivad plasmatelerid rohkem voolu. Lisaks tuleb plasmatelerite puhul meeles pidada, et täiskõrglahutusega pilti (Full HD) suudab seni kuvada vaid vähemalt 50 tolline ekraan, mis maksab ka terve varanduse (ainus selline on hetkel Pioneeri PDP 5000EX hinnaga ca 8000 eurot). Siiski ei muuda see minu arvates asjaolu, et plasmatelerite pilt on erksm ja kontrastsus ning tumedad toonid loovad loomulikuma pildi.

Millised on tunnustatud tootjad?
Euroopa 2006. aasta EISA elektroonikaauhindade jagamisel anti erinevaid tiitleid terve trobikond. Parima high-end plasma tiitli sai Panasonic TH-50PV600/PX600E, parim high-end LCD on Philips 37PF9731D, Euroopa keskkonnahoidlikuim teler on Philips 42PF7621D, Euroopa LCD on Sony KDL-32V2000, Euroopa plasma on LG42PC1RR, Euroopa videoinnovatsiooni auhind läks Samsungi LED taustvalgustusega LCD teleritele, Euroopa HD komponendi tiitel kuulub aga Pioneeri plasmamudelile PDP-5000EX.

Valik on teie ;)

Astra propageerib HDd

Euroopa satelliidigigant SES Astra lubab, et aasta lõpuks on nende satelliitide vahendusel võimalik näha 20 kõrglahutusega telekanalit. Astra president Ferdinand Kayseri sõnul on aastaks 2010 Euroopas 30 miljonil kodul HDTV vastuvõtmise valmidus. Järgmiseks kavatseb Astra käivitada ka hispaaniakeelsele vaatajaskonnale suunatud HDTV kanali, kuna Hispaania on ainus Euroopa suurriik, kus seni ühtegi kõrglahutusega telekanalit ei ole.

Vaatasin siis LyngSati saidilt järele, Astra satelliidid edastavad kolmelt orbitaalpositsioonilt (19,2°E, 23,5°E ja 28,5°E) ühtekokku 22 HDTV kanalit ja lisaks mõningaid testitakse. Kahju ainult, et ilma kodeeringuta on neist üksnes viis.

Kaua võib?

Dream Multimedia on enda uut HDTV tüünerit Dreambox 8000 reklaaminud juba mitmetel messidel, müügikuupäev on aga sujuvalt edasi liikunud. Viimased uudised saksa foorumites lubavad aimata, et 2007. aasta esimene kvartal on aeg, mil dreamijad HDTVd nägema hakkavad. Seniks pistetakse Dream Multimedia toodete karpidesse selliseid voldikuid:

HD DVD mängijate tulek Euroopasse viibib

Blu-ray eestvedaja Sony on korduvalt oma mitmeid uusi HD-tooteid edasi lükanud, nüüd kui esimesed fännid Jaapanis just oma PS3 kätte said, on ka Toshiba sunnitud oma sõnu sööma. Hdnumerique.com teatab, et HD DVD mängijate laekumine Euroopa turule sel aastal aset ei leia, lubatud mudelid jõuavad poelettidele ilmselt alles 2007. aasta jaanuaris. Tootja teatel olevat kindlaks tehtud teatavad probleemid mängijate komponentidega, mille tõttu lükkub teise põlvkonna mängijate jõudmine Euroopasse edasi. Täpne kuupäev teatatakse peagi.

Esimene HDVs salvestatud film HD DVDl

Universal teatas eile, et esimene film, mis nii HDVs filmitud kui HD DVDle salvestatud, on nende Miami Vice. Teadupärast filmitakse Hollywoodis enamjagu filme endiselt filmilindile, mille resolutsioon ümberarvestatult on siiski oluliselt suurem kui kõrglahutusega digitaalvideo. Sellest hoolimata väidab Miami Vice'i režissöör Michael Mann, et HDVle salvestati film selleks, et anda vaatajale edasi küllastunud ja erksamat pilti, võimaldada tajuda, kuidas valgus langeb vette, arhitektuuri ja inimesi. Manni arvates pakuvad kõrglahutusega kaamerad lavastajatele täiesti uusi võimalusi nende visioonide ja kavatsuste täpseks elluviimiseks. Miami Vice heli on kadudeta TrueHD vormingus. Täpsemad spetsid pole hetkel teada, müüki tuleb kõnealune väljalase 26. detsembril (UKs).

HDTV suutlikkusega tüünerid

Tekkis huvi uurida, millised saadaolevad satelliittelevisiooni vastuvõtjad HDTVd näitavad ja mida nende kohta arvatakse.

HDTV-tüünereid pakuvad jägmised tootjad: Humax, Pace, Philips, Kathrein, Homecast, Reel Multimedia ja Lyngbox.

Humax PR-HD 1000 (ca 250 €) tuli müüki juba aasta algupoolel, samuti Pace DS810KP (ca 350 €), mida Saksa Premiere klientidele pakuti väikestes kogustes juba 2005. aasta lõpus. Mõlemad tüünerid põdesid alguses lastehaigusi, mida nüüdseks tarkvarauuendustega on leevendatud. Sakslaste puhul võib "Geeignet für Premiere" tähendada seda, et puudub näiteks teiste saatjate HD-kanalite vaatamise võimalus, isegi kui neid edastatakse kodeeringuta. Humaxi tarkvaraversiooniga 1.0.21 ja Pace uuendusega 1.0.44 on nüüd võimalik ka BBC HD kanalit näha, samuti on kahanenud kanalite vahetamisele kuluv aeg, mis siiski on liiga pikk: SD-kanalite puhul näiteks 3 sekundit ja HD-kanalite puhul veelgi kauem!

Kathreini tüüner UFS 901 näeb välja kahtlaselt Pace vastuvõtja moodi, vaid logod on erinevad, ka hind on enam-vähem sama. Võib kahtlustada, et pillid on pärit samalt tootmisliinilt.



Philips pakub vastuvõtjat DSR 9005 (ca 300 €), Homecast'i mudeli HS5101 CI hind on samas suurusjärgus. Suuri erisusi ülaltoodud tüüneritel ei ole, kõigile on sisse ehitatud HDMI-liides ja CI-pesa maksuliste pakettide moodulite kasutamiseks. Vaid Homecasti tüüner ei ole mõeldud Premiere vaatamiseks, seetõttu puudub tal sisseehitatud Nagravision'i dekooder.

Reelbox RSX (1000 €) on kummaline seade, mis ühendab endas DVD-kirjutaja, 320 GB kõvaketta, MPEG2 SAT-vastuvõtja ja koduse meediaserveri. Pakitud rohkete funktsioonide ja edasiarendusvõimalustega on see seade ilmselt palju ambitsioonikam, kui tavaline tüüner. Teisalt, eks tuhande euro eest pea midagi saama ka!


Uusim lisandus HDTV-tüünerite seas on Lyngbox. Kõigile satelliittelevisioonisõpradele tuntud lyngsat.com saidile, kust on võimalik leida kogu maailma satelliitide sagedustabelid jms, on nüüd lisaks ka saidiga ühendatav tüüner, mis ise näiteks kanalitabeleid uuendab. Euroopa Kosmoseagentuuri ja Lyngsat Network'i koostöös valminud 160 GB kõvakettaga vastuvõtjal on kolme tuumaga protsessor ja 96 MB mälu.
Piiramatute võimalustega harjunud satisõbrad on sobiva HDTV-tüüneri ootuses juba ammu küüsi närimas: Dream Multimedia HDTV tüüner Dreambox 8000 on küll mitmetel messidel esinenud, kuid pole seni müügilettidele jõudnud. Agaramad netipoed reklaamivad toodet umbkaudu 700 eurose hinnaga juba ammu, kuid sellel aastal tüüner ilmselt lettidele ei jõua.

MTV Europe Music Awards 2006 kõrglahutusega!

Kuigi MTV kõrglahutusega telekanalit MHD veel Euroopas näha ei saa (niuks-niuks), on sellest hoolimata võimalik MTV selle aasta Euroopa muusikaauhindade jagamist näha kõrglahutusega CanalSati programmi Canal Evénementiel HD vahendusel. Teisel novembril Kopenhaagenis toimuvat Justin Timberlake juhitavat showd edastatakse paralleelselt nii kõrg- kui tavalahutusega. Viimast on võimalik jälgida näiteks MTV France ja MTV Idol'i kaudu.

Ajaloo tulevik Euroopas

Ajaloole pühendatud The History Channel'i kõrglahutusega telekanal kävitus esimesena maailmas just Euroopas. Kõnealune kanal alustas 26. oktoobril saateid BskyB digitaalsel platvormil satelliidilt Astra 2B @ 28.2 E. Eranditult HDs toodetud saated on eetris kella kaheksast hommikul kella kaheni öösel. History Channel'i UK direktor Richard Melman oli pressiteates uhke kanali käivitamise üle ja sõnas muuhulgas, et HD lisab nende kanalile uue mõõtme ja et tegemist on ajaloo tulevikuga. Ajalookanal lisandub kümnele teisele Sky HD paketis näidatavale telekanalile. Seni suurim Euroopa HD pakett koosneb kahest filmikanalist, kahest spordikanalist, kahest Box Office kanalist, lisaks Sky One HD, Artsworld HD, National Geographic HD ja Discovery HD. Paketi vaatamise eest peavad Sky kliendid lisaks välja köhima kümme paundi kuus.

Saabuvad Blu-ray ja HD DVD filmid

Koos HD-mängijate saabumisega on ka Hollywoodi filmitootjad asunud Euroopas kõrglahutusega filme pakkuma. Otsustasin kaeda, mida siis näha hakkab olema.

Siingi on Blu-ray vägedel pisuke edumaa: 16. oktoobril tuli UKs müüki neli Blu-ray plaadil filmi: Hostel, S.W.A.T., Tears Of The Sun ja The Exorcism Of Emily Rose (hind Amazon'is on 13,5 naela tükk). Oktoobris on müügis kokku kümmekond filmi ja novembris järgneb vähemalt teist samapalju. Novembriks on võimalik ette tellida BD-plaati jalgpalli MMi parimate hetkedega, mis DVDl juba jupp aega saada on. Saksamaal on BD plaatide "esilinastuseks" (17. november) lubatud Training Day ja Leathal Weapon. Kuna Warner on üks väheseid, kes sõjas mõlemal poolel korraga, siis lastakse mainitud filmid üheaegselt välja HD DVD ja BD peal.

HD DVD filmid astuvad UKs lahingusse 13. novembril, mil müüki paisatakse kolm: Serenity, Apollo 13 ja Doom (hind Play.com'is on 14 naela).

Huvitav asjaolu on see, et nii mõndagi Vanas Maailmas müüki laekuvatest filmidest pole siiani USAs saada. Seevastu üle lombi seni enimmüüdud The Fast And The Furious: Tokyo Drift jõuab siinpool soovijateni alles pärast jõule (muidugi, kes oodata ei malda võib US versiooni kohe nt axelmusic.com-ist 33 euro eest tellida).

Sõda jõuab Euroopasse

Hoolimata HD DVD näilisest edust Blu-ray ees on Samsungi BD -P1000 esimene plaadimasin, mis kõrglahutusega videot näitab ja ühtlasi Euroopas sel kuul müügil on. 1299 euro eest saab 4,2 kilose 7,9 cm kõrguse musta klaaspaneeliga kasti, mis mängib Blu-ray, DVD ja CD kettaid, pakkudes pildi eraldusvõimet 720p, 1080i ja 1080p. Puudu on HDMI 1.3 ja Dolby True HD ning DTS HD toetus. On keegi seda juba poes näinud? Mina mitte...

Novembris jõuab lettidele veel kaks HD-mängjat. Esmalt Euroopa esimene HD DVD-mängija Toshibalt, kohase nimetusega HD-E1. E1 hind on Samsungi omast kaks korda mõõdukam - 599 eurot, kuigi selle eest ei saa eraldusvõimet 1080p, samuti puudub HDMI 1.3 ja DTS HD tugi, kirjelduse järgi ei saa mängida DVD+R/+RW formaati, üksnes DVD-R/-RW. Võrreldes P1000ga on E1 pisut madalam: 6,5 cm ehk täiesti võrreldav tänaste õhukeste DVD-mängijatega.

Teine novembrikuine uudistoode tuleb Panasonicult, olles seega loomulikult Blu-ray mängija, mille mudelinimi DMP-BD10. Häbematu 1499 euro eest ei saa ikkagi HDMI 1.3 ega ka kadudeta helivorminguid nautida. See-eest on olemas 7.1 kanaliga heli väljund ja oh imet, ka SCART (no kes seda küll enam vajab?). Pana on teatanud, et suurim eraldusvõime mängijal on 720p ja 1080i kõrval 1080p24, mis sobib Blu-ray filmide vaatamiseks nagu rusikas silmaauku, kui vaid olemas vastav pildikast.

Kes kompromisse ei salli, peab ootama detsembrit, kus lettidele on lubatud laduda Toshiba Euroopa rajaleidja "ekstrahea" versioon HD-XE1. 899 euro eest saab HD DVDsid "täie rauaga" vaadata: 1080p pilt, Dolby True HD ja DTS HD heli ning HDMI 1.3 liides.

Seega, formaadisõda on ka Euroopasse jõudnud. Kelle poole asuda?

HD arengud Skandinaavias

Skandinaavia maksu-tv operaator Canal Digital kavandab HD-paketi käivitamist alates 1. novembrist. Lisaks juba töötavale SVT HDle ja C More HDle hakkab paketti kuuluma Canal Plus HD, Discovery HD ja Voom HD.

Käivitub Poola HD pakett

Värskeim tegija Euroopas on Poola. ITI grupile kuuluv maksu-tv operaator "n" (tõlkes uue põlvkonna televisioon) käivitab 12. oktoobril kolm HD-kanalit: Discovery HD, nsport ja Hollywood Movie Channel. Kanalid kuuluvad pakettidesse, mille kuumaks on neli eurot. Sisseehitatud 250GB kõvakettaga MPEG4-vastuvõtja "nbox HDTV" hind on 114 eurot. n kavandab ka VOD-teenuse pakkumist.


Sellega on Poola Suurbritannia ja Itaalia Sky, Saksamaa Premiere ning Prantsuse TPSi järel viies oma HDTV paketiga Euroopa riik.

Fashion HD ja EXQI

28. septembril alustas Fashion TV kõrglahutusega katsesaadete edastamist, väidab telesatellite.com. Satelliidilt Hotbird 13°E sagedusel 12322 MHz horisontaalpolarisatsiooniga 27500 kSüm/s, FEC 3/4 koodivabalt edastatavad saated on MPEG4/AVC formaadis.

Esimene Flaami kultuurikanal HDs on Exqi, mis alustas 1. oktoobril satelliidilt 23,5°E. Nii flaamidele kui hollandlastele mõeldud Exqi edastab esialgu üksnes kaks korda nädalas kultuurisaadet. Exqi kuulub samale kontsernile, mis edastab kanaleid HD1 ja HD2.

HD katsesaated Prantsusmaal

Prantslastest veel.

Paralleelselt Pariisis, Lyonis ja Marseille'is alustati 19. septembril katseid maapealse võrgu HD-saadetega. Kuni 2006. aasta jaanuarini kasutatakse kanaleid HD1 ja HD2, et edastada erinevate prantsuse telekanalite saateid kõrglahutusega MPEG-4 formaadis. Katsesaated toimuvad vaheldumisi nii telekanalite "ülesskaleeritud" tavaprogrammi kui tegeliku kõrglahutusega saateid edastades. Telekanal M6 on teatanud, et kavatseb järgmisel aastal eetrisse anda 160 tundi HD-materjali ja 2008 juba 500 tundi HD-materjali.

Prantsuse TPS HDl 23 000 vaatajat

Satellifax teatas läinud nädalal, et prantslaste maksu-tv operaatori TPSi HD-paketiga on liitunud 23 000 vaatajat. Tõtt-öelda oli paketil 20 000 vaatajat juba jalgpalli MMi ajaks, seetõttu järeldan, et edasine liitumine ei paku ülejäänud 63 miljonile prantslasele erilist huvi. Pole ka midagi imestada, sest TPSi HD "pakett" koosneb alates möödunud aasta novembrist, mil ta käiku lasti, muutumatult vaid kolmest kõrglahutusega telekanalist (TF1, M6 ja TPS Star), kaks kanalit: Arte ja Ushuaia TV näitavaid HDs üksikuid saateid. Isegi üksnes viie euro eest kuus pole seda just eriti palju, kas pole?

Esimene linnuke

HD-valmidusega telereid on kõik Euroopa tehnikapoed täis, nüüd siis on saadaval esimene seade, mille abil on võimalik kõrglahutusega videot ka salvestada ja filmegi vaadata. Pisut kummalisel kombel on selleks hoopis sülearvuti: Sony VGN-AR 11S, millel järgmised silmapaistvad tehnilised omadused:

• 17-tolline WUXGA laiekraan (1920x1200), mis võimaldab näidata kõiki kõrglahutusega video standardeid;
• Blu-ray Super Multi Double Layer optiline kettaseade, mis salvestab muuhulgas ka Blu-ray 50 GB kahekihilistele toorikutele;
• kaks 100 GB kõvaketast, millel 5400 p/m;
• HDMI väljund.
  

AR 11S on esialgu varustatud Windows XP Media Center 2005 operatsioonisüsteemiga, Inteli 2,0 GHz Duo protsessori ja pisut kasina 1 GB mäluga, misõttu NVIDIA GeForce Go 7600 GT videokaart 256 MB videomäluga ei tule ilmselt seadmele kahjuks.

Ligi 4 kilo kaaluval arvutil on sisseehitatud TV-tüüner ja pult. Grüünesse ja koolipinki seda kobakat ilmselt ei tassi, kuid koduseks kõrglahutusega meediakeskuseks peaks Sony uus lelu küll hästi sobima.

Saksamaal maksab AR 11S 3000 eurot, Suurbritannias 2000 naela, oktoobri keskpaigast lisanduval mudelil 12 S on mälu 2 GB, kuid hind väidetavalt sama.

HD DVD ja Blu-ray

Kuhu siis kõrglahutusega videot salvestada? Eks ikka laserplaadile. Kuid tavapärane DVD-tehnoloogia, mis tänaseks juba üheksa-aastane, selleks ei sobi, sest esiteks võimaldab andmeedastust vaid kuni 11 Mbit/s (HD DVD ja Blu-ray mõlemad 36 Mbit/s), teiseks mahutab üksnes kuni 8,5 GB andmeid, samas kui HD DVD mahutab 15-90 GB ja Blu-ray 25-100 GB, sõltuvalt kihtide ja kasutatavate poolte arvust, kolmandaks toetab DVD vaid tavavideot eraldusvõimega kuni 720x576 pikslit. MPEG-2 kõrval võimaldavad uued tehnoloogiad ka värskema ja tõhusama H.264 MPEG-4 AVC pakkimismeetodi kasutamist. Lisaks on uute formaatide puhul tagatud kõrgem andmete turvalisus ja kadudeta helivormingute (DTS HD, Dolby TrueHD) kasutamise võimalus.

DVD foorum nimetas 2003. aastal DVD-tehnoloogia järeltulijaks Toshiba arendatud Advanced Optical Disc'i, andes sellele nimeks HD DVD. Toshiba taga seisavad selle formaadi arendamisel näiteks NEC, Microsoft, Sanyo, HP ja Intel.

Sony ja Philips, olles ilmselt frustreeritud eelmises, kompromissina DVD kasutuselevõtuga lõppenud formaadisõjas vastaspoolega kokkuleppele minemisest, töötasid juba aegsasti järgmise põlvkonna tehnoloogia kallal. Tulemuseks oli Blu-ray Disc. BD toetamisest on teatanud veel Matsuhita (Panasonic), Pioneer, Hitachi, Dell, Thompson, LG, TDK, Samsung, Apple ja mitmed teised.

Tegelikult kasutatakse mõlemal plaadil sinist laserit. Lühem lainepikkus (405 nm) tagab optilisele kettale suurema andmemahu salvestamise. Võrdluseks, CD puhul kasutatakse infrapunalaserit (lainepikkus 780 nm), DVD puhul punast laserit (650 nm). HD DVD ja BD erinevus seisneb peamiselt andmesalvestusradade laiuses ja plaadi pinnakihi paksuses. HD DVD kasutab DVDga sama pinnakihi paksust 0,6 mm, BD aga palju vähem: 0,1 mm, et laser tuleks toime andmete lugemisega kitsamast avast. Selle tulemusena ongi BD mahutavus suurem, kuid tootmine (loe: hind) kallim.

50 GB plaadile on võimalik salvestada umbkaudu 9 tundi kõrglahutusega videot. HD DVD teoreetiline piir on juba 60 GB, samas BD puhul väidetakse, et olemas on 100 GB prototüüp ning saavutatav on ka 200 GB.

Ka Hollywoodi filmitootjad on sarnaselt tehnoloogiakorporatsioonidele lõhenenud. Nt Universal toetab hetkel vaid HD DVDd ja 20th Century Fox vaid BDd, mis tähendab, et ühe filme pole mõtet teises formaadis plaatidele oodata. Siiski on sõlmitud lepinguid, et edastada filme mõlemas formaadis (sh Warner, Walt Disney, Paramount, Buena Vista).

HDTV ja HDV

Eespool oli juttu sellest, et kõrglahutusega televisiooni leviku ja edu saab tagada vaid selle sisu ehk programm, mida HDTV vahendusel edastatakse. 22. mail 2006 käivitas Suurbriannia bSkyb HD paketi, milles seitse HD kanalit, lisaks on ilma abonemendita võimalik vaadata BBC HD testkanalit. Alguse kohta pole paha? Siiski on HD-kanalite värske vaatajaskonna seast kostnud nurinat, et programm on väga piiratud. Tõepoolest, näiteks Discovery HD edastab ööpäevas alla kümne saate, mida pidevalt korratakse, ka näidatavate filmide hulk on esialgu üsnagi piiratud. Seda kõike seetõttu, et HD formaadis salvestatud toodangut ei ole veel piisavalt palju. Kinofilmide kõrglahutusega edastamine ei tohiks iseenesest probeem olla: on ju 35mm film, millele Hollywoodis seni enamik toodangut filmitakse, umbkaudse resolutsiooniga 4000x3000, mis analoogfilmi omadusi arvesse võttes teeb välja umbes sama, mis kõrglahutusega digipilt. Iseküsimus muidugi, kas tõstatub sama probleem, mis värvitelevisiooni tulekul mustvalge asemele: lavadekoratsioonid ja eriefektid peavad olema enam viimistletud, kuna vaataja näeb pisimaidki detaile väga selgelt.

BBC on teatanud, et kavandab kogu oma toodangu kõrglahutuse standarditega vastavusse viimist aastaks 2010. See tähendab, et kogu materjal salvestataks HD-kaameratega.

Ka tarbijatel on võimalus kõrglahutusega videot (High Definition Video, edaspidi HDV) vastava videokaamera abil salvestada. HDV töötas välja JVC, esimene kaamera (GR-HD1) jõudis turule 1. jaanuaril 2003 ja salvestas videot resolutsiooniga 720i. Teine HDV kaamera, Sony HDR-FX1 saabus turule septembris 2004. HDR-FX1 resolutsioon on 1440x1080. Mõlemad kaamerad ja ka mõned järgmised mudelid (nt Sony HDR-HC1 ja selle järeltulija HDR-HC3) salvestavad kõrglahutusega videot kümnendivanusele MiniDV kassetile, tehes samas kõrglahutusega video ka tavatarbijale taskukohasemaks. 2005. aastal tutvustas HDV kaamerat ka Canon, tuues turule professionaalidele mõeldud mudeli XL-H1. Panasonic otsustas minna oma teed ja tegi katseid standardiga DVCPRO-HD.

Kassettide kerimine on digitaalajastul muidugi pisut kummaline, ilmselt seetõttu teatasid Sony ja Panasonic 2006 uue standardi AVCHD (Advanced Video Codec Compression) väljatöötamisest. Kasutades pakkimismeetodit MPEG-4 AVC (H.264) on võimalik salvestada kõrglahutusega videot ka 8 cm DVDle ja sisseehitatud kõvakettale, sest just need salvestusviisid on viimase aja tavakaamerates väga populaarseks osutunud. Oktoobriks 2006 on Sony kavandanud esimese DVDle salvestava (HDR-UX1) ja 30 GB kõvakettaga (HDR-SR1) 1080i HDV-videokaamera turuletoomise. Ka JVC on teatanud, et toob 2007 turule tavatarbijale suunatud HDV-kaamera, millel sisseehitatud kõvaketas ja eraldusvõime 1080p.

HD ready

Alates 2005. aastast võttis EICTA (European Information, Communications and Consumer Electronics Technology Industry Associations) kasutusele märgistuse HD ready ja avaldas selle kasutamise tingimused. Tegemist on miinimumnõuetega, millele peavad vastama HD valmidusega kuvaseadmed. EICTA eesmärk oli eristada antud seadmeid teistest turul olevatest, mis ei pruugi olla suutelised töötlema ega näitama kõrglahutusega videopilti.Ka USAs on märgistus HD ready kasutusel. Seal omistatakse see seadmetele, mis suudavad kuvada 720p, 1080i või 1080p signaali komponent- või digitaalsisendi (DVI, HDMI) vahendusel.

Sarnased on standardi üksikasjad ka Euroopas. HD ready spetsifikatsioon koosneb kahest osast: nõuded ekraanile ja nõuded selle videosisendile.

Miinimumõuded HD ready ekraanile:

• see peab olema suuteline kuvama vähemalt 720 füüsilist rida, mis on
  
• küljesuhtega 16:9 (laiekraan).

Nõuded HD ready ekraani videoliidesele:

• standardse pistikuga või levinud adapteriga ekraaniga vahetult ühendatud analoogsisend YPbPr ja
  
• digitaalsisend DVI (Digital Visual Interface e digitaalne visuaalliides, mis edastab digitaalset videopilti) või HDMI (High-Definition Multimedia Interface e kõrglahutusega multimeedialiides, mis edastab nii digitaalset pilti kui heli) toetusega koopiakaitsele (HDCP) ja võimalus võtta vastu järgmisi videoformaate:
• 1280x720, 50 ja 60 Hz täisrealaotusega (720p)
• 1920x1080, 50 ja 60Hz ülerealaotusega (1080i).

Tasub tähele panna, et mitte kõik HD ready ekraanid või telerid ei ole suutelised kuvama täiskõrglahutusega (full HD) videopilti (1080 rida). 2006. aastal turule toodud pildikastid vastasid valdavalt nn väikesele HDTV standardile (spetsifikatsioonid peamiselt kas 1024x720 või 1366x768), mis võimaldab kuvada üle 700 vertikaalse rea, kuid mitte 1080 rida. Euroopa HDTVd edastavad telekanalid kasutavad valdavalt just formaati 1080i ja madalama edaldusvõimega ekraanid peavad pilti madalamale resolutsioonile teisendama, sellega aga kaasnevad vältimatult kaod.

Pisut ajalugu

Katseid kõrglahutusega televisiooniga alustati Jaapanis juba möödunud sajandi kuuekümnendatel, toona muidugi analoogformaadis. Riiklik telekontsern NHK on selle arendusega tegelenud üle kolmekümne aasta. Käesoleval ajal on maailma suurim HDTV turg siiski USA, kus 2005. aastal oli üle 10% kodudest varustatud HD teleriga. HDTV arengu pant on selle sisu - saated, mida on võimalik jälgida. Juba 2004. aastal toodeti USAs üle 300 000 tunni kõrglahutusega saateid, seriaale, filme või otseedastusi. Tänaseks on HDTV edastustega alustanud kõik suuremad telekontsernid (ABC, NBC, CBS, FOX jt).

Kui Ühendriikides on analoogtelevisioonist loobumine ja kõrglahutusega digitelevisioonile üleminek tihedamalt seotud, siis Euroopas ei kiirustata HDTVga, vaid pigem üksnes digitaaltelevisioonile üleminekuga. Euroopa Komisjon on viidanud, et selle põhjus on sidusrühmade soov ressursse ja kulusid kokku hoida, edastades pigem mitut SDTV kui ühte HDTV kanalit.

Euroopa esimene HDTV kanal Euro1080 (nüüd HD1) alustas 1. jaanuaril 2004 - alles viis aastat hiljem kui esimene HDTV kanal USAs. Aasta hiljem saabus kindlus ka standardite osas: EICTA võttis HDTV seadmete jaoks kasutusele märgistuse HD Ready. Juunis 2005 alustas tegevust Belgia ettevõttele Alfacam kuuluv teine kanal HD2. Oktoobris alustas HD formaadis katsesaadetega Saksa eratelekompanii ProSiebenSat.1, novembris hakkas kolme temaatilist HDTV kanalit edastama Saksa tasuline pakett Premiere.

Rohkem Euroopa kanaleid käivitus aastal 2006, mil Torino taliolümpiamänge ja Saksamaal toimunud jalgpalli MMi edastati HDs. Suurbritannias alustas katsesaateid BBC, BskyB käivitas HD paketi ja mitmed teised kontsernid hakkasid edastama oma esimesi HD kanaleid (TPS, CanalSat, Canal Digital, Canal+, Polsat, SVT).

Millest jutt?

HDTV ehk high-definition television on kõrglahutusega televisioon. Tegemist on standardiga, mis võimaldab senistest (PAL, SECAM, NTSC) märkimisväärselt kõrgemat eraldusvõimet e resolutsiooni ja seega elutruumat pilti. HDTV erlaldusvõime on vähemalt kaks korda suurem kui SDTVl ehk tavalahutusega televisioonil, mille vahendusel edastavad saateid näiteks Eesti telekanalid, HDTV pilt on ka parem kui DVDde oma. Postituse alguses on Vikipeedia joonisel ära toodud nii tavatelevisioonistandardid NTSC (kasutuses valdavalt USAs) ja PAL (levinud Austraalias ja Euraasias) kui HDTV "väiksem" formaat 1280x720 pikslit ja "täis-HDTV" 1920x1080 pikslit. Seetõttu võib öelda, et tavatelevisiooni pildis kuvatakse 400 000 pikslit võrrelduna HDTV 1 ja 2 miljoni piksliga.

Kuid mitte resolutsioon ei määra kõike. Keerulisemaks teeb asja see, et HDTV pildil on kolm näitajat:

1. ülal juba mainitud eraldusvõime e resolutsioon;
2. tavaline ülerealaotus (interlaced) või täisrealaotus (progressive scan);
   
3. kaadrite või väljade arv sekundis e pildisagedus e kaadrisagedus (frame rate).

Tavapäraselt viidatakse resolutsioonist rääkides pildi vertikaalsete ridade arvule, mis on vastavalt kas 720 või 1080.

Realaotuse tähis on vastavalt kas i või p, millele lisandub kaadrite arv. Täisrealaotus (progressive scan) on pildilaotusmeetod, mille puhul kaadrit moodustavad horisontaaljooned joonistatakse ekraanile järjest, samas kui tavarealaotuse puhul joonistatakse pilti kaks korda poolkaadrite kaupa (esmalt teine, neljas, kuues jne joon, alles seejärel esimene, kolmas, viies jne joon).

Seega oleks korrektne viidata näiteks kujul 1080i50, mis tähendab pilti resolutsiooniga 1920x1080, millel on tavaline ülerealaotus ja väljade arv sekundis on 50 (25 kaadrit). Kaadrite või väljade arvu sageli ei mainita, piirdutakse vertikaalsete ridade arvu ja realaotuse tüübiga ja teave esitatakse kujul 720p või 1080i, need kaks on ühtlasi ka levinumad HD standardid käesoleval ajal, 1080i puhul on tavaliselt tegemist 50 v 60 väljaga, mis tõlgendub vastavalt 25 või 30 kaadriks sekundis. 1080p puhul on täiskaadreid sekundis 24, 25 või 30.



Erinevalt SDTVst on HDTV pildi standardne kuvasuhe on alati 16:9. HDTV standard võimaldab ruumilise heli Dolby Digital 5.1 edastamist.

Algus

Berliinis 1.-9. septembrini toimuval tehnoloogiamessil IFA 2006 tuuakse välja üksjagu uusi ja põnevaid HD seadeid Euroopa turu jaoks. Customer confusion e tarbijate segaduses olek on üks põhjus, miks otsustasin enda huvi ja teadmisi asja vastu jagada. Kõrglahutusega televisiooni arengus on Euroopa seni jäänud vaeslapse ossa, Jaapani ja USA varju. Täna, esimesel septembril 2006 näib siiski, et asjad hakkavad ka vanas maailmas liikuma. Sellest ka käesolev ajaveeb: järgmise vähemalt aasta jooksul näeme palju huvitavaid arenguid ja tooteid, mis on ühest küljest põnevad ja teisest küljest põevad lastehaigusi ning tekitavad tarbijates pettumust. Kavatsen vähemalt huvipakkuvamat osa sellest uurida ja hinnata, et anda ülevaateid eesti keeles. 1. septembril 2007 on aeg teha järeldusi: kuidas on kõrglahutusega televisioon ja video Euroopas kanda kinnitanud.