HDTV ehk high-definition television on kõrglahutusega televisioon. Tegemist on standardiga, mis võimaldab senistest (PAL, SECAM, NTSC) märkimisväärselt kõrgemat eraldusvõimet e resolutsiooni ja seega elutruumat pilti. HDTV erlaldusvõime on vähemalt kaks korda suurem kui SDTVl ehk tavalahutusega televisioonil, mille vahendusel edastavad saateid näiteks Eesti telekanalid, HDTV pilt on ka parem kui DVDde oma. Postituse alguses on Vikipeedia joonisel ära toodud nii tavatelevisioonistandardid NTSC (kasutuses valdavalt USAs) ja PAL (levinud Austraalias ja Euraasias) kui HDTV "väiksem" formaat 1280x720 pikslit ja "täis-HDTV" 1920x1080 pikslit. Seetõttu võib öelda, et tavatelevisiooni pildis kuvatakse 400 000 pikslit võrrelduna HDTV 1 ja 2 miljoni piksliga.
Kuid mitte resolutsioon ei määra kõike. Keerulisemaks teeb asja see, et HDTV pildil on kolm näitajat:
Realaotuse tähis on vastavalt kas i või p, millele lisandub kaadrite arv. Täisrealaotus (progressive scan) on pildilaotusmeetod, mille puhul kaadrit moodustavad horisontaaljooned joonistatakse ekraanile järjest, samas kui tavarealaotuse puhul joonistatakse pilti kaks korda poolkaadrite kaupa (esmalt teine, neljas, kuues jne joon, alles seejärel esimene, kolmas, viies jne joon).
Seega oleks korrektne viidata näiteks kujul 1080i50, mis tähendab pilti resolutsiooniga 1920x1080, millel on tavaline ülerealaotus ja väljade arv sekundis on 50 (25 kaadrit). Kaadrite või väljade arvu sageli ei mainita, piirdutakse vertikaalsete ridade arvu ja realaotuse tüübiga ja teave esitatakse kujul 720p või 1080i, need kaks on ühtlasi ka levinumad HD standardid käesoleval ajal, 1080i puhul on tavaliselt tegemist 50 v 60 väljaga, mis tõlgendub vastavalt 25 või 30 kaadriks sekundis. 1080p puhul on täiskaadreid sekundis 24, 25 või 30.
Erinevalt SDTVst on HDTV pildi standardne kuvasuhe on alati 16:9. HDTV standard võimaldab ruumilise heli Dolby Digital 5.1 edastamist.
Kuid mitte resolutsioon ei määra kõike. Keerulisemaks teeb asja see, et HDTV pildil on kolm näitajat:
- ülal juba mainitud eraldusvõime e resolutsioon;
- tavaline ülerealaotus (interlaced) või täisrealaotus (progressive scan);
- kaadrite või väljade arv sekundis e pildisagedus e kaadrisagedus (frame rate).
Realaotuse tähis on vastavalt kas i või p, millele lisandub kaadrite arv. Täisrealaotus (progressive scan) on pildilaotusmeetod, mille puhul kaadrit moodustavad horisontaaljooned joonistatakse ekraanile järjest, samas kui tavarealaotuse puhul joonistatakse pilti kaks korda poolkaadrite kaupa (esmalt teine, neljas, kuues jne joon, alles seejärel esimene, kolmas, viies jne joon).
Seega oleks korrektne viidata näiteks kujul 1080i50, mis tähendab pilti resolutsiooniga 1920x1080, millel on tavaline ülerealaotus ja väljade arv sekundis on 50 (25 kaadrit). Kaadrite või väljade arvu sageli ei mainita, piirdutakse vertikaalsete ridade arvu ja realaotuse tüübiga ja teave esitatakse kujul 720p või 1080i, need kaks on ühtlasi ka levinumad HD standardid käesoleval ajal, 1080i puhul on tavaliselt tegemist 50 v 60 väljaga, mis tõlgendub vastavalt 25 või 30 kaadriks sekundis. 1080p puhul on täiskaadreid sekundis 24, 25 või 30.
Erinevalt SDTVst on HDTV pildi standardne kuvasuhe on alati 16:9. HDTV standard võimaldab ruumilise heli Dolby Digital 5.1 edastamist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar