Katseid kõrglahutusega televisiooniga alustati Jaapanis juba möödunud sajandi kuuekümnendatel, toona muidugi analoogformaadis. Riiklik telekontsern NHK on selle arendusega tegelenud üle kolmekümne aasta. Käesoleval ajal on maailma suurim HDTV turg siiski USA, kus 2005. aastal oli üle 10% kodudest varustatud HD teleriga. HDTV arengu pant on selle sisu - saated, mida on võimalik jälgida. Juba 2004. aastal toodeti USAs üle 300 000 tunni kõrglahutusega saateid, seriaale, filme või otseedastusi. Tänaseks on HDTV edastustega alustanud kõik suuremad telekontsernid (ABC, NBC, CBS, FOX jt).
Kui Ühendriikides on analoogtelevisioonist loobumine ja kõrglahutusega digitelevisioonile üleminek tihedamalt seotud, siis Euroopas ei kiirustata HDTVga, vaid pigem üksnes digitaaltelevisioonile üleminekuga. Euroopa Komisjon on viidanud, et selle põhjus on sidusrühmade soov ressursse ja kulusid kokku hoida, edastades pigem mitut SDTV kui ühte HDTV kanalit.
Euroopa esimene HDTV kanal Euro1080 (nüüd HD1) alustas 1. jaanuaril 2004 - alles viis aastat hiljem kui esimene HDTV kanal USAs. Aasta hiljem saabus kindlus ka standardite osas: EICTA võttis HDTV seadmete jaoks kasutusele märgistuse HD Ready. Juunis 2005 alustas tegevust Belgia ettevõttele Alfacam kuuluv teine kanal HD2. Oktoobris alustas HD formaadis katsesaadetega Saksa eratelekompanii ProSiebenSat.1, novembris hakkas kolme temaatilist HDTV kanalit edastama Saksa tasuline pakett Premiere.
Rohkem Euroopa kanaleid käivitus aastal 2006, mil Torino taliolümpiamänge ja Saksamaal toimunud jalgpalli MMi edastati HDs. Suurbritannias alustas katsesaateid BBC, BskyB käivitas HD paketi ja mitmed teised kontsernid hakkasid edastama oma esimesi HD kanaleid (TPS, CanalSat, Canal Digital, Canal+, Polsat, SVT).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar