Jõuluostlemine on käes, mis ühtlasi tähendab seda, et inimesed planeedil Maa kulutavad arutul hulgal raha kõikvõimalike vidinate peale. Tahan panna kirja mõtted vedelkristallekraaniga (LCD) telerite võidukäigu kohta võrreldes plasmadega. Kui jõuluks uus telepurk kavandatud, siis tasub ehk järgnevat lugeda.
Telerite puhul räägitakse esmalt tavaliselt ekraani läbimõõdust ja viimasel ajal üha sagedamini ka selle eraldusvõimest. Kuigi suurim osa müüdavaid lameekraane on 32 tollised või väiksemad, mis vedelkristallekraanide pärusmaa, sest väikseimad plasmatelerid on läbimõõduga 37 tolli, siis HDTV nautimiseks tuleks soetada vähemalt 37 või 42 tolline, mille eraldusvõime ehk resolutsioon ei tohiks olla väiksem kui 1024x720 pikslit. Siiski olen veendunud, et lisaks nendele näitajatele pole vähem oluline ka ekraani kontrastsus, regeerimiskiirus ja heledus, millele kahjuks väga vähe tähelepanu osutatakse.
Kontrastsus
Kontrastsus kõige lihtsamini öeldes näitab kahe kõrvutiasetseva pildipunkti heleduse erinevust. See tähendab, et teler, mille kontrastsus on 1000:1 suudab kuvada valget tuhat korda heledamana kui musta. Seega, mida suurem kontrastsus, seda enam (värvi)detaile ekraanil näha on. See on minu arvates LCD telerite suurim puudus seni: nende kontrastsus jääbki 1000:1 kanti, samas kui plasmaekraanide kontrastsus on tavaliselt 3000:1 või isegi enam. Sellest üle saamiseks on mõned LCD tootjad, näiteks Philips, Samsung ja Grundig võtnud kasutusele dünaamilise kontrastsuse, kus heleduse erinevust kunstlikult suurendatakse. Philipsi ja Samsungi uuemad vedelkristallekraanid suudavad seetõttu kuvada ka kontrastsust 6000:1.
Võrdlusena: Toshiba on välja töötamas SED-telereid, mille kontrastsuseks lubatakse 100 000:1! Kahjuks on Toshibal pärast seitsmeaastast arendamist ette näitata vaid üks 36-tolline prototüüp, mida koos Canoniga messidel kinniste uste taga näidatakse.
Heledus
Heledus näitab seda, kui hästi on pilt äratuntav ka heledamalt valgustatud ruumis. Tootjad väljendavad heledust kandelates ruutmeetri kohta (cd/m²). LCD telerite heledus jääb vahemikku 450-550cd/m², need telerid on oma tehnoloogia tõttu "tagant valgustatud", plasmaekraani pildipunktid on aga isehelenduvad, seetõttu tuleb plasmateleri vaatamisel ruumi pisut hämaramaks teha. Nii et poes ei tasuks valgustite säras paremana paistvat vedelkristallekraani pilti kohe uskuma jääda, selle heledus on lihtsalt suurem, plasmade pilt aga tumedam, kuid loomulikum.
Reaktsioonikiirus
Vähetähtis pole ka teleri pildi kuvamise reaktsioonikiirus ehk aeg, mis ühel pikslil kulub passiivsest seisundist (must) täieliku heleduseni (valge) ja tagasi passiivseks muutumiseks. Mida kiirem on pildipunkti reaktsioon, seda paremini on võimalik näha liikuvat pilti. Enamiku uute vedelkristall- ja plasmaekraanide reaktsiooniaeg jääb vahemikku 6-8 millisekundit, mis võimaldab sujuvat pilti kuvada. Plasmateleritele orienteeritud tootjad väidavad, et nende telerite reaktsiooniaeg on kiirem ja kiire pildi värelemine välistatud.
Ekraani läbimõõt
Kui suur pildikast siis muretseda? Minu praktika on näidanud, et 97 cm (37 tolli) ekraani pilti pole mõtet vaadata lähemalt kui kolm meetrit, 107 cm (42 tolli) pilt nõuab aga pigem kolme ja poolt meetrit, vastasel juhul hakkavad pildi detailid häirima. Kõrglahutusega pildi nautimiseks väiksemast ekraanist kui 97 cm ilmselt ei piisagi.
Mida võtta, mida jätta?
Kindel on see, et viimaste aastate jooksul on vedelkristallekraanid läbi teinud suure arengu. Reaktsiooniaeg on oluliselt paranenud ja kiirelt liikuval pildil on värelust vähem. Dünaamiline kontrastsus annab vähemalt Philipsi uutele mudelitele loomulikuma pildi, mis juba peaaeagu võrreldav plasmadega. Hinna osas on LCDdel alati eelised, plasma on tavaliselt üksjagu kallim, samuti tarbivad plasmatelerid rohkem voolu. Lisaks tuleb plasmatelerite puhul meeles pidada, et täiskõrglahutusega pilti (Full HD) suudab seni kuvada vaid vähemalt 50 tolline ekraan, mis maksab ka terve varanduse (ainus selline on hetkel Pioneeri PDP 5000EX hinnaga ca 8000 eurot). Siiski ei muuda see minu arvates asjaolu, et plasmatelerite pilt on erksm ja kontrastsus ning tumedad toonid loovad loomulikuma pildi.
Millised on tunnustatud tootjad?
Euroopa 2006. aasta EISA elektroonikaauhindade jagamisel anti erinevaid tiitleid terve trobikond. Parima high-end plasma tiitli sai Panasonic TH-50PV600/PX600E, parim high-end LCD on Philips 37PF9731D, Euroopa keskkonnahoidlikuim teler on Philips 42PF7621D, Euroopa LCD on Sony KDL-32V2000, Euroopa plasma on LG42PC1RR, Euroopa videoinnovatsiooni auhind läks Samsungi LED taustvalgustusega LCD teleritele, Euroopa HD komponendi tiitel kuulub aga Pioneeri plasmamudelile PDP-5000EX.
Valik on teie ;)
Telerite puhul räägitakse esmalt tavaliselt ekraani läbimõõdust ja viimasel ajal üha sagedamini ka selle eraldusvõimest. Kuigi suurim osa müüdavaid lameekraane on 32 tollised või väiksemad, mis vedelkristallekraanide pärusmaa, sest väikseimad plasmatelerid on läbimõõduga 37 tolli, siis HDTV nautimiseks tuleks soetada vähemalt 37 või 42 tolline, mille eraldusvõime ehk resolutsioon ei tohiks olla väiksem kui 1024x720 pikslit. Siiski olen veendunud, et lisaks nendele näitajatele pole vähem oluline ka ekraani kontrastsus, regeerimiskiirus ja heledus, millele kahjuks väga vähe tähelepanu osutatakse.
Kontrastsus
Kontrastsus kõige lihtsamini öeldes näitab kahe kõrvutiasetseva pildipunkti heleduse erinevust. See tähendab, et teler, mille kontrastsus on 1000:1 suudab kuvada valget tuhat korda heledamana kui musta. Seega, mida suurem kontrastsus, seda enam (värvi)detaile ekraanil näha on. See on minu arvates LCD telerite suurim puudus seni: nende kontrastsus jääbki 1000:1 kanti, samas kui plasmaekraanide kontrastsus on tavaliselt 3000:1 või isegi enam. Sellest üle saamiseks on mõned LCD tootjad, näiteks Philips, Samsung ja Grundig võtnud kasutusele dünaamilise kontrastsuse, kus heleduse erinevust kunstlikult suurendatakse. Philipsi ja Samsungi uuemad vedelkristallekraanid suudavad seetõttu kuvada ka kontrastsust 6000:1.
Võrdlusena: Toshiba on välja töötamas SED-telereid, mille kontrastsuseks lubatakse 100 000:1! Kahjuks on Toshibal pärast seitsmeaastast arendamist ette näitata vaid üks 36-tolline prototüüp, mida koos Canoniga messidel kinniste uste taga näidatakse.
Heledus
Heledus näitab seda, kui hästi on pilt äratuntav ka heledamalt valgustatud ruumis. Tootjad väljendavad heledust kandelates ruutmeetri kohta (cd/m²). LCD telerite heledus jääb vahemikku 450-550cd/m², need telerid on oma tehnoloogia tõttu "tagant valgustatud", plasmaekraani pildipunktid on aga isehelenduvad, seetõttu tuleb plasmateleri vaatamisel ruumi pisut hämaramaks teha. Nii et poes ei tasuks valgustite säras paremana paistvat vedelkristallekraani pilti kohe uskuma jääda, selle heledus on lihtsalt suurem, plasmade pilt aga tumedam, kuid loomulikum.
Reaktsioonikiirus
Vähetähtis pole ka teleri pildi kuvamise reaktsioonikiirus ehk aeg, mis ühel pikslil kulub passiivsest seisundist (must) täieliku heleduseni (valge) ja tagasi passiivseks muutumiseks. Mida kiirem on pildipunkti reaktsioon, seda paremini on võimalik näha liikuvat pilti. Enamiku uute vedelkristall- ja plasmaekraanide reaktsiooniaeg jääb vahemikku 6-8 millisekundit, mis võimaldab sujuvat pilti kuvada. Plasmateleritele orienteeritud tootjad väidavad, et nende telerite reaktsiooniaeg on kiirem ja kiire pildi värelemine välistatud.
Ekraani läbimõõt
Kui suur pildikast siis muretseda? Minu praktika on näidanud, et 97 cm (37 tolli) ekraani pilti pole mõtet vaadata lähemalt kui kolm meetrit, 107 cm (42 tolli) pilt nõuab aga pigem kolme ja poolt meetrit, vastasel juhul hakkavad pildi detailid häirima. Kõrglahutusega pildi nautimiseks väiksemast ekraanist kui 97 cm ilmselt ei piisagi.
Mida võtta, mida jätta?
Kindel on see, et viimaste aastate jooksul on vedelkristallekraanid läbi teinud suure arengu. Reaktsiooniaeg on oluliselt paranenud ja kiirelt liikuval pildil on värelust vähem. Dünaamiline kontrastsus annab vähemalt Philipsi uutele mudelitele loomulikuma pildi, mis juba peaaeagu võrreldav plasmadega. Hinna osas on LCDdel alati eelised, plasma on tavaliselt üksjagu kallim, samuti tarbivad plasmatelerid rohkem voolu. Lisaks tuleb plasmatelerite puhul meeles pidada, et täiskõrglahutusega pilti (Full HD) suudab seni kuvada vaid vähemalt 50 tolline ekraan, mis maksab ka terve varanduse (ainus selline on hetkel Pioneeri PDP 5000EX hinnaga ca 8000 eurot). Siiski ei muuda see minu arvates asjaolu, et plasmatelerite pilt on erksm ja kontrastsus ning tumedad toonid loovad loomulikuma pildi.
Millised on tunnustatud tootjad?
Euroopa 2006. aasta EISA elektroonikaauhindade jagamisel anti erinevaid tiitleid terve trobikond. Parima high-end plasma tiitli sai Panasonic TH-50PV600/PX600E, parim high-end LCD on Philips 37PF9731D, Euroopa keskkonnahoidlikuim teler on Philips 42PF7621D, Euroopa LCD on Sony KDL-32V2000, Euroopa plasma on LG42PC1RR, Euroopa videoinnovatsiooni auhind läks Samsungi LED taustvalgustusega LCD teleritele, Euroopa HD komponendi tiitel kuulub aga Pioneeri plasmamudelile PDP-5000EX.
Valik on teie ;)
