Hollywoodi filmistuudiod kaklevad

Viimastel päevadel on tulnud mitmeid ärevusttekitavaid teateid selle kohta, milline Hollywoodi filmistuudio millist HD-formaati toetab. Esmalt võttis sõna Disney, kes teatas, et sügisel on oodata tervet rida nende kassahitte Blu-rayl ja BD Live lisadega. Ei läinud palju aega mööda kui tuli vastulöök - Paramount andis välja ametliku pressiteate, milles karm otsus: Paramount ja selle poolt levitatavad, sh DreamWorks, Nickelodeon ja MTV Films hakkavad olema eksklusiivselt HD DVDdel! Väidetavalt on Paramount turgu hoolikalt uurinud ja HD DVD selged eelised ilmnevad ka madalamates tootmiskuludes. No vaata aga, Universal polegi enam üksi. Mõnda aega hiljem tuli sellele pisut tagasihoidlikum vastus Fox Home Entertainmenti (sinna hulka kuulub ka MGM) ridadest, milles vannuti truudust Blu-ray teholoogiale ja lubati enne aasta lõppu 29 uut BD-filmi müüki lasta, Paramounti otsuse üle avaldas viivitamatult kahetsust ka BDA (Blu-ray Disc Association), öeldes, et selline otsus on veidralt ajastatud, kuna nende plaadid müüvad võrreldes rivaaliga 2:1 ja hinnavahe Blu-ray ning HD DVD seadmete vahel järjest kahaneb. Midagi suurt on formaadisõjas igatahes viimasel ajal teoksil olnud, sest Fox pole ühtegi HD-plaati juba märtsist saadik müüki lasnud. Küllap nüüd siis hakkab midagi selguma. Igatahes ei tasu selle info põhjal veel kindlasti HD DVDd maha kanda, kuigi nii võis vahepeal tunduma hakata. Ootan põnevusega edasisi arenguid.

EISA 2007/2008 auhinnad jagatud

EISA on Euroopa Pilditehnika ja Heli Ühendus (European Imaging and Sound Assiciation), mis liidab mitmesuguseid Euroopa tehnika ja multimeedia erialaajakirju. Igal aastal annab EISA välja auhindu toodetele, mis on omas kategoorias kõige silmapaistvamad. Peakategooriad on järgmised: audio, video, kodukino, fotograafia, mobiilne elektroonika ja ühilduvus. EISA kodulehelt võib lugeda, et tegu on kahtlusteta kõige auväärsema auhinnaga, mida toodetele Euroopas omistatakse.

2007/2008 EISA auhinnad selgusid küll juba 28. kuni 30. juunini Barcelonas peetud kokkutulekul, misjärel ka tootjaid auhindadest teavitati, kuid nende avalikustamine oli keelatud. Ametlikult ei tohi auhindadest teavitada enne 15. augustit ja ametlik üleandmistseremoonia leiab aset 1. septembri õhtul IFAl Berliinis.

Selle aasta auhindadest siis. Käesoleva blogi temaatikaga seoduvatest toodetest üllatas ilmselt kõige rohkem alamkategooria kõrglahutusega plasmateler võitja, kuna see auhind läks tootele, mida ükski lihtsurelik veel näinud pole - Pioneer PDP-LX 508D. Küllap on sügisel müüki oodatav teler kõvasti parem kui Panasonicu TH-50PZ700, mille kallal virisetakse pisut isegi muidu suht lepiliku What HiFi Sound and Visioni oktoobrinumbris. Kontrastsuse näitajate erinevus (5000:1 vs 20000:1) on igatahes rabav.

Euroopa HD-pleieriks tunnistati (vähemalt minu jaoks) oodatult LG BH100, ilmselt just seetõttu, et tänuväärselt on tegu hübriidmängijaga, mille ostnu ei pea formaadisõja lõppu ootama jääma, vaid võib juba täna kõrglahutusega filme nii HD DVDl kui Blu-rayl nautida.

Üllatus pole seegi, et Euroopa kõrglahutusega videokaamera auhind omistati Sony mudelile HDR-SR8E. 100 GB kõvatas, käsitsi fokusseerimine, väline mikrofon, kinoheli jmt vahvad asjad räägivad enda eest.

Ka Euroopa kodukinovõimendi tiitel läks oodatud tootele: Onkyo TX-SR605. Võimendi talle vaevalt enam asjakohane termin on. Tegemist ju esimese HDMI 1.3a liidesega 7.1 kanalilise 1080p ühilduva ja Deep Colour toetusega ressiiveriga, millel ei puudu ka oskus dekodeerida uusi kõrglahutusega helivorminguid DTS-HD ja Dolby TrueHD.

Kokku omistati tiitel 124 tootele. Täpsemalt võib lugeda EISA saidilt. Kindel on see, et taolised auhinnad aitavad tarbijal paremini endale sobivat toodet valida ja on ühtlasi tootjatele trumbiks turustamisel.

(pildid EISA saidilt)

Palju õnne: laserplaat 25!

Just-just! Paljukeerutatud hõbekettad on jõudnud oma esimese juubelini - täitub 25 aastat. Juba nii palju, eksole?

CD-tehnoloogia töötati välja Philipsi ja Sony koostöös ning selle kohta on liikvel mitmeid legende. Ühe kohaselt olnud Sony asepresidendi Norio Ohga sooviks, et laserplaat peab mahutama vähemalt kogu Beethoveni üheksanda sümfoonia, mistõttu on audio-CD maksimaalne pikkus just 74 minutit.

CDd esitleti 1981. aasta IFAl, aasta hiljem algas nende masstootmine. Üsna ruttu sõi laserplaat muusika kandjana oma vinüülist suguvenna välja. Tänaseks on müüdud 35 miljardit audio-CDd, sellest ainuüksi eelmisel aastal tervelt 150 miljonit, pluss veel 500 miljonit toorikut. Müstilised numbrid, ometi usutakse et laserplaadi hiilgeajad on möödumas, sest MP3 ja teised tihendatud formaadid ning muusika levik internetis vähendavad CDde müüki (teadupärast on täna maailma suurim muusikapood iTunes).

Blu-ray müüb kaks korda paremini kui HD DVD

Home Media Research'i andmetel müüdi 2007. aasta esimesel poolaastal Blu-ray plaate 1,6 miljonit, kuid HD DVD plaate kõigest 795 000. Samuti väidab uurimus, et mõlema formaadi kasutuselevõtust alates on ühtekokku müüdud 3,7 miljonit kõrglahutusega plaati,  sellest 1,5 miljonit HD DVDl.

Kuigi HD DVD pleierite müüginumbrid on jätkuvalt suuremad (teises kvartalis müüdi neid 200% enam kui esimeses), hakkab mulle siiski tunduma, et Blu-ray võib aasta lõpuks favoriidiks kujuneda. Uued mängijad on tulekul Sharpil, Pioneeril, Denonil, Panasonicul, Sonyl ja kes teab kellel veel. HD DVD mängijaid toodab lisaks Toshibale üksnes Onkyo, kelle esimesed pleierid peaks müüki jõudma eeloleval sügisel. Ahjaa, siis on veel  LG ja Samsungi dual-format pleierid. Üksjagu saladuskatteid kergitatakse ilmselt peagi algaval IFA messil Berliinis.

HD-plaatide regioonikood

Teadupärast võeti DVD-plaatide juures filmitööstuse survel kasutusele regioonikoodid (tarbijasõbralik tõlge ingl k sõnast region code), et vältida filmide müüki piirkondades, kuhu antud toode pole mõeldud. Kuigi filmistuudiod lootsid selle abil reguleerida väljalasete aega, sisu ja hinda, siis praktikas kukkus maailma kuueks regiooniks jagamine haledalt läbi. DVD-mängijate tootjad leidsid (ilmselt müüginumbreid silmas pidades) kasulikuma olevat valmistada ka regioonivabu pleiereid ja seetõttu ei ole erinevate, nt USAst (regioon 1) või Jaapanist (moodustab koos Euroopa Liiduga regiooni 2) soetatud DVDde vaatamine probleem ka näiteks Austraalias (regioon 4). Regioonivabad pleierid pole miskipärast levinud ainult Saksamaal, kus varmalt 2. piirkonnakoodiga pleiereid turustatakse.

Kuna kõrglahutusega HD-pleieri ostmine tõuseb üha enam päevakorda, siis võiks ühe argumendina kaaluda ka "regioonivabadust". Nimelt on HD DVD ristiisa Toshiba teatanud, et HD DVD-mängijates regioonipiirangut kasutusele ei võeta ja seetõttu saab suvalisest kohast ostetud HD DVD filmi mängida ükskõik millisest riigist hangitud pleieriga.

Teisiti on lugu Blu-ray'ga. Nagu teada, on selle patroon Sony ka suur filmitootja, mistõttu pole imekspandav, et regioonikood on Bu-ray spetsifikatsioonis sees. Regioonideks jagamine on küll sedakorda muutunud, mõnevõrra õppust on võetud ja regioone on alles kolm: A, B ja C. Blu-ray A regiooni jagavad nüüd kogu Ameerika ja Koread, Kagu-Aasia ning Jaapan (mis sest, et DVD puhul on Jaapan Euroopaga koos!), Euroopa on B regioon, kuid koos Aafrika, Lähis-Ida, Austraalia ja Uus-Meremaaga. C Regiooni moodustab filmitootjate jaoks nö kolmas maailm: Venemaa, India ja Hiina.

Praktikas on asjad aga üksjagu hämaramad. Hakkasin uurima, et kas Euroopa Blu-ray mängijas oleks võimalik mängida näiteks USAs müüdavat Almodovari filmi Volver, mida Euroopas seni välja antud ei ole. Tuli välja, et regioonikoodi kasutavad seni üksnes osad filmitootjad, mistõttu teatavaid filme on siiski võimalik ka suure lombi tagant tellida. Kuid milliseid? Senise info kohaselt ei tasu tellida Fox'i Blu-ray filme, need on lukus märkega A. Kõik Warneri ja Paramounti plaadid on seevastu ilma regioonikoodita, samuti Lionsgate plaadid, välja arvatud üks (Crank). Disney on tervitatavalt lisaks A regioonile hakanud välja andma plaate märkega A B C.

Lisaks sellele on tänaseks teada, et suurem osa kindla regioonimarkega plaate ei ole tegelikult lukus (region locked), mistõttu mängivad ka teise regiooni pleierites. Kuna Volver on välja antud Sony poolt ja osad Sony plaadid on märkega A ning mõned ilma, siis ei saanudki ma lõplikku selgust, kas antud A regiooni film Euroopa mängijas mängiks või mitte.

Vastavasisulistest foorumitest on leida jutte, et ka Blu-ray regioonikood on tarkvarapõhine, mis tähendab, et selle kontrollimist nõutakse sarnaselt DVDga pleierilt ja seepärast on võimalik leida workarounde. PowerDVD kasutajate jaoks liigub ringi juhendeid Windowsi registrivõtmete muutmiseks, mis pidavat aitama.

Kokkuvõtteks võib nentida, et regioonivabadust oluliseks pidavad võivad rahumeeli HD DVD formaadi valida. Kuidas Blu-ray teiste regioonide plaatide vaatamine edaspidi välja hakkab nägema, see sõltub eeskätt filmitootjate järjepidevusest ja pleieritootjate lahkusest. Eks aeg annab arutust.

Kui vanaks elab plasmateler?

Mäletate neid jutte, et plasmateleri soetamine on ohtlik, sest see võib toas plahvatada? Ebausk leiab tee ka kõrgtehnoloogiasse. Nüüd väidab Panasonic kuulujuttudele lõppu tehes, et kui tavaliste plasmatelerite (jah, sellest pesupulbri reklaamist) eluiga on kuskil 60 000 tundi (umbkaudu 25 aastat), siis Pana uute 1080p plasmade heledus püsib 100 000 tundi (mis teeb üle 45 aasta, kui telerit vaadata kuus tundi päevas), enne kui see kahaneb poole võrra. Kas pole tore teada, et teler toanurgas elab üle teie kodulaenu?

Usin on Matsuhita korporatsioon rõhutama ka keskkonnakaitse küsimusi. Möödunud aastal olid Panasonicu plasmatelerid esimesed, mille kokkupanemiseks ei kasutatud üldse pliid.