Endiselt ei toimu midagi eriliselt uut HD-formaadisõjas. DVD järeltulija tiitlile kandideerivad HD DVD ja Blu-ray kemplevad müüginumbrite üle, tuues välja neid näitajaid, mis parasjagu hästi kõlavad.
HD DVD väidab, et nad on esimese aastaga müünud sada tuhat mängijat, Blu-ray aga, et nad on müüki saatnud miljon plaati. Taoliste numbrite põhjal ühe või teise edu üle otsustamine on üks paras spekuleerimine ja viimasega asjaosalised muidugi ei koonerda. Asjad on segased nagu ikka. Siiski tundub, et filmide müügi osas läheb Blu-ray'l paremini, väidetavalt on 2007. aasta esimese kvartali jooksul müüdud 70% kõrglahutusega filmidest just Blu-ray'l.
Omamoodi huvitav on jälgida Time-Warner'i avaldusi, sest meediahiiglane on seni kõigutamatult sõltumatu ja annab filme välja mõlemas formaadis, olles eeskujuks enneaegselt Sony ja Toshibaga ühte heitnutele. Lisaks LG ja Samsung, kes toodavad hübriidmängijaid, millega saab maha mängida mõlemat formaati.
Viimasel ajal on juttu olnud sellest, et formaadisõda võinuks ära hoida, kui mõlemad pooled oleks asja ajanud DVD foorumi kaudu ja soovinud ühtse formaadi väljatöötamist. See on muidugi näpuga viibutamine eelkõige "kurja" Sony suunas, kes ei suutnud järjekordset allajäämist (VHS võit Sony Betamaxi üle) ega ka kompromissi (DVD) taluda.
Kindel on see, et suurest segadusest hoolimata arenevad HD-video ja HDTV kiiresti ning vastavaid seadmeid, olgu telereid, pleiereid või videokaameraid, tuleb turule juurde iga nädal. On vaid aja küsimus, millal kõrglahutusega video domineerivaks muutub. Parimaks näiteks sellele on kasvõi CNNi asepresidendi Bob Hesskamp'i hiljutine avaldus, et uudiste kogumine HDs on nende jaoks ülisuure tähtsusega. Ka tarbijatel tasuks uusi vidinaid ostes seda suundumust silmas pidada.
